Iga alustav ettevõtja peaks olema tuttav raamatupidamise põhitõdedega: kuidas koostada arveid, millal ja missuguseid deklaratsioone/aruandeid riigile peab esitama, milliseid makse ja millal tuleb tasuda, kuidas palgata töötajaid ja arvestada töötasusid. Lisaks võiks ettevõtja olla kursis sellega, millised on ta ettevõtte majandusnäitajad ja kuidas  kujuneb kasum/kahjum.

Kindlasti on ettevõtlusega alustada lihtsam inimestel, kes on majandust õppinud või oma töös kokku puutunud arvelduste ja/või juhtimisega.  Kuid kui ettevõtlushuvi on suur ja olemas motivatsioon, idee ja vahendid, ei tohiks kesised raamatupidamisalased teadmised sind ära hirmutada. Inimene õpib kogu elu! Raamatupidamise algkursuseid pakutakse mitmesuguses valikus nii loengutest kuni e-kursusteni, teine variant on omale otsida kiiremas korras abivalmis ja kogenud raamatupidaja/teenusepakkuja, kes töö käigus teeb sulle selgeks lihtsas inimlikus keeles ka raamatupidamise põhitõed.

Alustava väikeettevõtja teadmised raamatupidamisest ei pea olema väga põhjalikud, piisab kui sa tead kõige olulisemat ning hea ja usaldusväärne raamatupidaja peab sind jooksvalt kursis seadusemuudatuste ning sinu ettevõtte jaoks olulise infoga. Ettevõtjana pead sa aga meeles pidama, et raamatupidamise korraldamine on sinu kohustus – sellest ei pääse ükski ettevõtja ja lihtsam on juba alguses asjad korras hoida, kui hiljem vigu otsida ja parandada, tihtipeale võib see ka kallimaks maksma minna kui kohene investeering raamatupidamisteenusesse.  See tähendab, et sa pead raamatupidamisega tegelema ka siis, kui sinu ettevõte ei ole käibemaksukohustuslane  – paljud mittemaksukohustuslasest ettevõtjad on arvamusel, et raamatupidamisega tuleb tegeleda alles enne aastaaruande esitamist. Sellisel juhul pead arvestama, et raamatupidaja peab sisestama kõik raamatupidamistehingud tagantjärele raamatupidamisprogrammi, selleks, et üldse aruannet koostada, samuti pead teadma, et sul peavad olema olemas kõik arved, kviitungid, lepingud, aruanded – kõikide tehingute kohta raamatupidamises peab olema paber/arve/dokument ja need peavad olema ettevõtlusega seotud kulud. Selline tagantjärele andmete sisestamise töö on tasustatud tunnipõhiselt ja tihti on tunnihind sama, mis kuupõhise raamatupidamisteenuse tellimine.  Seega on siin mõttekoht, kas esialgne (näiline) kokkuhoid tasub end ära või mitte.

Siinkohal annan kiire lühiülevaate, mida sul on vaja teada raamatupidamisest juba enne, kui hakkad väljastama oma esimest arvet või palkama esimest töötajat. Põhjalikumalt kirjutan iga alapunkti lahti tulevastes postitustes.

 

Kuidas koostada arveid?

Arvete koostamisel pead teadma, millised on arve kohustuslikud rekvisiidid, kuidas ja kus saab arveid koostada ja kui kaua tuleb arveid säilitada.

Arve kohustuslikud rekvisiidid on:

  • Arve nr ja kuupäev
  • Teenuse või kauba nimetus ja arvnäitajad – mida müüakse ja kui palju
  • Müüja nimi, aadress ja kontaktandmed
  • Ostja nimi ja aadress (eraisikust ostja puhul ei pea olema arvel toodud need andmed, nt bensiinitsekid)
  • Käibemaksukohustlase nr, kui ettevõte on käibemaksukohustuslane.
  • Summa ilma käibemaksuta, käibemaks, tasumisele kuuluv summa kokku
  • Maksetingimused ja tähtaeg kui arve tasutakse ülekandega.

Kõik arved tuleb säilitada kas kaustas või digitaalselt, säilitamiskohustus on 7 aastat, sama kehtib ka ostuarvete kohta. Vaata käibemaksuta arve  ja käibemaksuga arve  näidiseid.

Arveid on kõige mugavam koostada raamatupidamisprogrammis, samas vana hea Word ja Exel ajavad ka alguses asja ära, samuti on internetis mitmeid võimalusi arveid tasuta teha. Raamatupidamisprogrammi valimisel saab kindlasti raamatupidaja abiks olla.

 

Milliseid deklaratsioone ja aruandeid on vaja riigile esitada? Milliseid makse tuleb tasuda?

Iga  ettevõtja peaks kursis olema, millised on Eestis kehtestatud ettevõtlusega seotud maksumäärad, millal ja milliseid deklaratsioone tuleb esitada ja makse tasuda.

Igakuiste deklaratsioonide ja maksude hulk tavapärase lihtsa äritegevuse käigus sõltub suuresti sellest, kas ettevõte on käibemaksukohustuslane või mitte ning kas ettevõte maksab töötasu(sid).

Sel juhul saab ettevõtte maksukohustused jagada kaheks:

  • Tööjõu- ja erisoodustusega seotud maksud
  • Käibe maksustamine

TSD ehk Tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioon ja selle lisad

Kui ettevõte ei ole käibemaksukohustuslane, töötajaid ei ole, osanik/juhatuse liige omale töötasu ei maksa, siis on asi väga lihtne. Käibedeklaratsiooni esitama ei pea ja esitad  TSD vaid nende kuude kohta,  kus  on tehtud töiseid väljamakseid ja/või maksustatavaid kulutusi.

Näiteks maksad omale või töötajale töötasu, oled kasutanud ettevõtte sõiduautot erasõitudeks, tegid eelneval kuul kulutusi  külaliste ja/või koostööpartnerite majutamiseks, toitlustamiseks või meelelahutuseks, tegid annetusi või kingitusi või kajastasid raamatupidamises ettevõtlusega mitteseotud kulusid. Sel juhul tuleb sul esitada  järgneva kuu 10. kuupäevaks TSD ja vajadusel lisad 4, 5, 6 ning maksta maksud. Ka dividendide maksmine deklareeritakse TSD-l, kuid seda sa esimesel aastal teha ei saa ja dividendidest pikemalt kirjutan ma mõnel teisel korral.

Kuni ülalmainitud väljamaksed ja kulutused puuduvad, ei pea ettevõtja ühtegi deklaratsiooni esitama, ega makse tasuma.

Vaata ka maksuameti kodulehelt infot  kehtivate tööjõumaksude, erisoodustuste ja kingituste kohta.

KMD ehk Käibemaksudeklaratsioon

Kui ettevõte on käibemaksukohustuslane, tuleb igakuiselt esitada nii TSD kui ka KMD , seda isegi siis kui tegevust ei toimu, palka ei maksa ja arveid ei esita. Mõlemad deklaratsioonid tuleb sel juhul esitada 0 summaga.

KMD esitamise tähtaeg on iga kuu 20. kuupäev. Deklareeritakse eelmise kuu müük ehk käive, müügikäibemaks, ostuarvetelt tasutud käibemaks ning tasumisele/tagastamisele kuuluv käibemaks, mille arvutab programm ise. Täita tuleb ka käibemaksu informatiivsed lisad INF A ja INF B, juhul kui on müüdud  või ostetud ühe kliendi/hankija lõikes alates 1000 eurot ja rohkem.  INF lisadel ei pea kajastama isikustamata oste ja müüke, nt bensiinitsekid, millel puudub ostja nimi ja müügid eraisikutele.

Käibemaksumäär Eestis on üldjuhul  20% ( kasutusel  on ka 9%,  erijuhtudel ka 0%) . Loe rohkem käibemaksu kohta e-maksuametist.

Lisaks on kulutusi, mida tuleb deklareerida kord aastas, näiteks isikliku auto kasutamise hüvitis või koolituskulud, kuid see on eelkõige  informatiivne deklareerimine ja ei too endaga kaasa üldjuhul maksukohustust (v.a näiteks kohalike omavalitsuste poolt kehtestatud maksud, näiteks reklaamimaksu deklareerimine Tallinnas iga aasta alguses).

Kõik eelpoolnimetatud deklaratsioonid esitatakse elektrooniliselt  e-maksuametis.

Majandusaasta aruanne

Iga äriregistris registreeritud ettevõte peab esitama ka majandusaasta aruande järgneva aasta 30. juuniks. Aruanne  esitatakse äriregistrile ja tuleb esitada ka siis kui majandustegevust ei toimunud.

Mida peab teadma töötajate palkamisel ja töötasude arvestamisel, ka sellest kirjutan mõnes järgmises blogipostituses..

Lisan lõpetuseks, et antud postituses on näitena kasutatud lihtsa Eestis tegutseva ja Eestis tooteid/teenuseid müüva/ostva ettevõtte majandustegevust, kus puuduvad erisused (erisused on näiteks:  reisiteenuste erikord, aktsiisid, pöördvõrdeline käibemaksustamine, elektroonilised teenused jne). Iga ettevõtte maksukohustused täpsemalt kujunevad juba ettevõtte spetsiifikast ja majandustegevusest tulenevalt.  Pea kindlasti nõu oma raamatupidajaga või pöördu minu poole, juhul kui vajad abi või sulle võiks huvi pakkuda meie raamatupidamisteenus.